07/11/2024
Seoses noortevaldkonnas kavandatavate kärbetega, mis puudutavad ka noortelaagrite toetusi, saatis Eesti Laagrikorraldajate Liit täna haridus- ja teadusministrile avaliku pöördumise. Avaldame alljärgnevalt pöördumise tervikteksti ja palume seda jagada ka oma võrgustikes! Pöördumise originaalteksti koos viidetega leiate siit: https://tinyurl.com/ELKLpoordumine
Avalik pöördumine haridus- ja teadusministrile noortevaldkonna kärbete kontekstis: kui riik seab laagritele täiendavaid nõudeid, ei tohi laagrite toetust vähendada või seda ära kaotada, arvestades, et noortelaager on oluline valdkonna struktuur, mis pakub lahendusi mitmele ühiskonnaprobleemile
MTÜ Eesti Laagrikorraldajate Liit on 2020. aastal asutatud, laagrikorraldajaid koondav, heategevuslik ja avalikes huvides vabatahtlikkuse alusel tegutsev esindusorganisatsioon, mis tegeleb laagrite tervikliku arendamise ja kvaliteedi tõstmisega.
Loeme peaaegu igapäevaselt meediast, et peamine osa kokkuhoiust riigis tuleb just haridus- ja teadusministeeriumi haldusalast. Üldhariduse ja noorte programmides kärbitakse toetuseid, koondatakse inimesi ning mitmed tegevused planeeritakse ära jätta. 15 miljonit kogu ministeeriumi valitsemisala kärpest tuleb just üldhariduse, noorte- ja keelevaldkonnast. Haridus- ja Noorteameti rahastamine riigieelarvest väheneb järgmisel aastal 1,8 miljoni euro võrra. Olukord paneb surve alla laagrikorraldajad üle Eesti, sest on tõenäoline, et ka minimaalset laagrite toetust võidakse vähendada, või üldse ära kaotada. Seda enam on kummastav, et laagrite toetusi puudutavatesse ja ka otseselt laagrite tegevust reguleeriva noorsootöö seaduse muutmisega seotud aruteludesse, pole Haridus- ja Teadusministeerium ainsat Eestis tegutsevat laagrite katusorganisatsiooni (Eesti Laagrikorraldajate Liit) kaasanud.
Laagrite toetamine on olnud noortevaldkonna strateegiline valik. Eesti riik on laagreid toetanud iseseisvuse taastamise järgselt alates 1994. aastast, kui Vabariigi Valitsus otsis ministeeriumite üleselt vahendeid, et võimaldada noorte (sh haavatavamate sihtrühmade) osalemist laagrites. 1996. aastast leiti selleks võimalused Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest ning alates 2019. aastast on laagreid toetatud riigieelarvest. Kuni majandussurutiseni (2008-2010) suurenes laagrite toetus vastavalt sisutegevuste kvaliteedi ja taristu arendamise vajadusele, arvestades tegelike kulude kasvu ning hasartmängumaksu laekumisest tulenevaid võimalusi. 2009. aastal vähenes laagritele eraldatav toetus ligi 40%. Pärast majanduskriisi möödumist toetuse summa küll suurenes aasta-aastalt, kuid ei ole enam kunagi hiljem kompenseerinud elukalliduse suurenemisest tekkinud lõhet laagrite päevamaksumuste ja toetuse suuruse vahel. Noorte tervistava ja arendava puhkuse programmi kaudu laagritele eraldatavat toetust suurendati viimati 2018. aastal ning alates sellest ajast on see püsinud 1,4 miljonit eurot. Noorte püsi- ja projektlaagrite (sh soodustuusikute) päevamaksumuse toetused on sellel ajal küll ligikaudu 15% suurenenud, kuid seda on tehtud programmi sisemiste vahendite ümbertõstmise ja toetuse saajate või laagrites osalevate noorte arvude arvelt. Samal ajal on laagrite tegelikud kulud oluliselt suurenenud (nt aastatel 2018-2023 on tarbijahinna indeks kasvanud 42,6%) ja laagrite keskmine päevamaksumus tõusnud ligi kaks korda (2023. aastal kuni 40 euroni). Millest laagripäeva toetuse suurus katab 3,1 eurot projektlaagris ja 6,2 eurot püsilaagris.
Tuleb meeles pidada, et noortelaagrid on seni ainus noorsootöö valdkond, millele on noorsootöö seaduse alusel kehtestatud töötajate kvalifikatsiooninõuded ja tegevusloa kohustus. See on vajalik, sest laagrid on kõrgema riskiga noorsootöö keskkond, kuid need nõuded seavad arvestatavad ka piirangud laagrite majandustegevusele (sh tuleohutuse, keskkonna ja tervisekaitse nõuete täitmisest tekkivad kulud). Lisaks kasvavatele majanduskuludele on laagrikorraldajatel üha keerulisem leida nõuetele vastavaid kvalifitseeritud kasvatajaid, sest see eeldab aasta-aastalt suuremat palgafondi, mis kajastub omakorda kõrgemates laagrituusikute hindades. Nii on laagritest saamas eksklusiivne teenus, mida saavad lubada endale vaid jõukamad pered, kuid pole ka mõeldav, et laagrid püsiksid ainult korraldajate entusiasmil ja vabatahtlikul tööl.
Kui laagrite toetus peaks tulevikus üldse ära kaduma, kaob sisuliselt riigil ka igasugune ülevaade laagritest, sest toetuste taotlused, aruandlus ja selle raames toimuvad laagrite külastused võimaldavad seada nõudeid taotlejatele ning toetada nende paremat täitmist. See võimaldab saada nii sisulise ülevaate laagrites toimuvast, kui ka teostada järelevalvet nõuete täitmise osas, mida tegevusloa kohustus otseselt ei taga. Hetkel on riigil tegevuslubade ja toetuste taotluste ning aruannete kaudu osaline ülevaade pakutavate laagriteenuse kvaliteedist, kuid praegugi on seadusest kõrvale hiilijaid. Neid laagreid, kes riigilt toetust ei saa, ei kontrolli keegi. Kui riik kaotab laagrite toetused, siis kaob seegi kontroll. Nii jätame lapsed vaid teenuse pakkujate majanduslike huvide valda. Lootuses, et jätkavad siiski ka mõned südametunnistusega laagrikorraldajad, kes päriselt hoolivad lastest ning soovivad pakkuda nende arengut positiivselt mõjutavaid tegevusi – mitte üksnes väikeste kuludega, olematutes tingimustes, tulu teenimisest, järgimata ohutusnõudeid, kvaliteetsetest sisutegevustest rääkimata.
Haridus- ja Teadusministeerium on väljendanud soovi kehtestada tekkinud probleemide ja kaebuste tõttu nõudeid ka lühi- ja ööbimiseta linnalaagritele, et tagada parem noorte turvalisus. Reaalsuses on täna aga ainsad hoovad, millega laagreid kontrollida, nende kvaliteeti suunata ja noorte turvalisust tagada just laagritele eraldatavad toetused. Alla 6-ööpäevastele laagritele noorsootöö seaduse nõuded ei laiene, mistõttu ongi tekkinud olukord, kus laagri nimetuse all korraldatakse ebasobiva sisu või tegevustega ning ebapädevate juhendajatega laagreid. See suurendab omakorda lapsevanemate rahulolematust laagritega, kuid halvemal juhul seab ohtu noorte turvalisuse ja tervise. Laager on lapsevanema jaoks laager, vahet ei ole, et noorsootöö seaduse alusel lühilaagreid laagritena ei käsitleta. Selline olukord tekitab vanemates (jt teenuse tarbijates) segadust. Vastavad seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 2026. aastal ning siis peaksid lühilaagrid hakkama kohalikke omavalitsusi oma tegevustest teavitama. Samas ei saa kindel olla, et korraldajad seda ka tegelikult tegema hakkavad. Juba see, kui laager ei saa kuskilt toetust, võib tekitada olukorra, kus jäetakse taotlemata ka tegevusluba ning kui keegi vastutavatest ametnikest ei tea, et laagrit korraldatakse, ei ole seda võimalik ka kontrollida. Näiteks tuli Covid-19 pandeemia perioodil koroonakolde avastamise tõttu juhuslikult välja, et Pärnumaal tegutses projektlaager 17 aastat ilma tegevusloata, kuna keegi laagrit otseselt ei rahastanud. Kui palju selliseid laagreid (või laagri sarnaseid tegevusi, üritusi, teenuseid) veel Eestis täna tegutseb, ei oska keegi isegi aimata. Reguleerimisega peaksid igal juhul (olenemata sellest, kas laager on noorsootöö seaduse mõistes noorte püsi- või projektlaager või mitte) kaasnema ka kontrollhoovad regulatsiooni täitmise kindlustamiseks rahastuse näol, sest kaalul on laste ja noorte turvalisus.
Laagrite hinnad on muutunud sel aastal kallimaks kui soojamaareisi maksumus. Lapsevanemad ei ole juba praeguste riiklike toetuste juures võimelised tuusikute eest tasuma ning kui toetus peaks üldse ära kaduma, väheneks noorte osalemine laagrites veelgi. Arvestades, et suvevaheaeg kestab veidi alla 3 kuu ning lapsevanemad ei saa võtta samas mahus puhkust, on lapse suve sisustamine (sh tervistavates arendavates tegevustes osalemise võimaldamise kaudu) väga kulukas ja paljudele lapsevanematele sootuks kättesaamatu. Linna- ja lühilaagrid on küll soodsamad, kuid ei paku lastele nii palju huvi ja kestva mõjuga arenguvõimalusi. Ka laagrikorraldajad ise on toonud välja, et projektlaagri toetus on pigem sümboolne, ent abiks on see siiski. Lisaks hoiavad laagrite arendamiseks suunatud tegevused (sh koolitused, seminarid, osakutse süsteem jpm) koos ühte suuremat valdkondlikku laagreid ühendavat võrgustikku, mis käib koos juba üle 30. aasta, et teineteise kogemustest õppida ja uusi laagrite korraldajaid toetada. Valdav osa laagrikorraldajatest pakub ka huviharidust ning kuna valitsus kavatseb huvihariduselt kärpida kümnendiku võtta ehk miljon eurot, võib eeldada, et selle mõjul suurenevad ka laagrituusikute hinnad järgmisel aastal veelgi. Kui toetuste mahtu ei suurendata või toetusi kärbitakse, muutub laagriteenus lapsevanematele väga kõrgete hindade tõttu sisuliselt kättesaamatuks.
Mis siis juhtub, kui noored laagrites osaleda ei saa – laagrid pakuvad väga mitmekesiseid arenguvõimalusi, millel on noore isiksuse arengule pikaajaline mõju! On vaja edendada noorte tervislikke eluviise ja suurendada nende füüsilist aktiivsust, sest Eesti noored on Euroopa eakaaslastest vähem aktiivsed. Laager on selleks suurepärane keskkond, sest tasakaalustatud on nii füüsiline kui vaimne pingutus. Laagris viibivad ja liiguvad noored tunduvalt rohkem õues, kui muudes tegevustes. 2024. aastal Tartu Ülikooli Narva kolledži poolt läbi viidud uuringu kohaselt ongi laager koht, kus noored uute oskuste ja teadmiste kõrval saavad ja tahavad olla füüsiliselt aktiivsed ning harrastada tervislikke eluviise. Lisaks võivad laagrites tekkinud tähenduslikud sõprussuhted jääda püsima terveks eluks, vähendada vaimse tervise probleeme, tõsta noorte iseseisvust ja vastutustunnet ning palju muud. Laagris osalemine muudab noored visamaks ning aitab neil väljakutseid ületada ka tulevases elus. Täna on laagrite näol olemas pikaajaliste traditsioonidega Eestile ainuomane hariduskeskkond, mis pakub lisaks arendavatele tegevustele lahendusi ka mitmetele ühiskonnaprobleemidele. Kuna pikaajalisi uuringuid laagrites osalemise mõjudest ei ole Eestis tehtud, ei tea me tõenäoliselt veel kogu potentsiaali, mida laagrid endas kannavad. Samas kinnitavad senised mõjuhindamise tulemused, laagrites osalejad ja laagrite korraldajad, et laagris osalemise mõju on noortele väga suur – teinekord ka elumuutev!
Arvestades kogu kasu, mida noorte osalemine laagrites kaasa toob ning asjaolu, et laagritele kavandatakse kehtestada senisest rohkem nõudeid, ei tohiks olla mõeldav, et riik vähendaks laagrite toetamist või toetuse sootuks kärbete kontekstis ära kaotaks. Palume haridus- ja teadusministril arvestada laagrite olulise ja positiivse mõjuga noorte arengule ning potentsiaalile, mis jääb realiseerimata, kui toetused kaovad. Samuti palume laagrite katusühinguna, mis koondab pikaajalise kogemusega, sh Eesti suuremate laagrite esindajaid ning valdkonna eksperte, kaasata ühingut aruteludesse, mis puudutavad laagrite arengut, toetusi ja kavandatavaid regulatsioone.
ELKL juhatus
