08/03/2024
Rahvusvahelise naistepäeva puhul jagame ühe meie esindushoone Jaan Poska maja meenutust Vera Poska-Grünthalist (1898–1986), tuntud Eesti riigitegelase Jaan Poska tütrest, kes oli silmapaistev naisliikumise aktivist ning paljude naiste ja laste õigustega tegelenud organisatsioonide asutaja nii Eestis kui välismaal.
Teemad, mis Vera Poska-Grünthalile olid südamelähedased juba pea 100 aastat tagasi, on ühiskonnas aktuaalsed praegugi.
Soovime kõikidele naistele kaunist naistepäeva ja rohket naiselikku väge!
HEAD NAISTEPÄEVA!
🌷2024 aasta rahvusvaheline naistepäev kannab endas sõnumit: „Investeerige naistesse: kiirendate edusamme“ („Invest in women: Accelerate progress“, ÜRO Naised teema-aasta).
🌷Tänase päeva puhul on seega igati põhjust tänutundega meenutada Vera Poska-Grünthalit (1898–1986), Jaan Poska vanuselt teist tütart, kes Eesti ajalukku on märkimisväärse jälje jätnud.
📌Vera Poska-Grünthal oli esimene naine, kes Tartu Ülikoolis sai õigusteaduse magistriks (1938), olles hiljem ka esimene naislektor õigusteaduskonnas. Õigusnõustaja ja advokaadina abistas ta tihtipeale just neid, kes kas soo, vanuse või majandusliku olukorra tõttu hätta jääma kippusid.
📌Vera Poska-Grünthal oli ka silmapaistev naisliikumise aktivist, feminist ning paljude naiste ja laste õigustega tegelenud organisatsioonide asutaja nii Eestis kui välismaal.
📌1928 aastal osales ta Rahvusvahelise Naisliidukorraldatud I sotsiaaltöö kongressil Pariisis, kus tema ettepanekul asutati Rahvusvaheline Naisjuristide Organisatsioon. Aastal 1936 avaldas ta teose „Naine ja naisliikumine“, kus esimesena Eestis andis ülevaate naise seisusest ajaloos, kaasaegsetest probleemidest ning naisliikumise minevikust ja hetkeseisust.
📌1952 aastal asutati Stockholmis Vera Poska-Grünthali eestvedamisel populaarne naisteajakiri Triinu, mille toimetaja ta pikka aega ka oli.
Ka emigratsioonis II maailmasõja järel jäi ta seisma naiste ja laste õiguste eest, andes samas väga olulise panuse eestluse vaimu ja ideestiku hoidmisse.
Fotol Vera Poska-Grünthal, 1948
Allikas: Eesti Rahvusarhiiv