22/12/2024
Ongi märkamatult kätte jõudnud 4. advendi pühapäev. Täna on esimene hommik üle mitme nädala, kui saan öelda, et olen saanud normaalselt magada 😊 Hinge on jõudmas rahu ja teadmine, et nüüd vist tõesti on meie perre jõulud jõudmas, sest ka meie tütreke Cassa on täna koju jõudmas❤️
Käesoleva aasta jõuluaega võib ilma liialdamata iseloomustada, kui: It`s the most busiest time of the year. See on olnud väga emotsionaalne ja mitmeid tundeid pakkunud aeg, mis kulmineerus käesoleva nädala reedega. Teadsime juba väga pikalt ette, et 20.12 saab olema Zahvri pere jaoks raske, aga reaalsuses oli see veelgi raskem, sest sellele eelnes ka väga töine kolmapäev 😊 Meil ikka on vaja ennast proovile panna ja katsetada kus meie võimekuse piir jookseb ning usume, et saime sellele lõpuks vastuse ja järgmine aasta oskame ennast maratoni rajal paremini säästa 😊 Kui mõelda mõnedele numbritele, siis viimase suurürituse finaalpäev kestis peremehele ja perenaisele 23 tundi järjest ning pärast seda 3 tundi magamist ja lõppe koristama. Peremehel kogunes 41000 sammu + 9 tundi järjestikust grillimist ja meeletutes kogustes inventari transportimist sinna-tänna, stressitaseme piir jäigi mõõtmata, sest mitmel korral ületas see igasuguse normaalsuse piiri. Kogu päev oli nii intensiivne, et isegi operaator Kõps ei jõudnud piltegi teha 😊 Tunnistan ausalt, et kõik see oli väga, väga raske, aga nagu me alati üksteisele kallistades tunnustavalt ütleme: ÄRA TEGIME 😍Kõige rohkem selle juures teeb head meelt, et saime taaskord hakkama tänu meie emadele, lastele, sõpradele ja Zahvri pere sõprade lastele, ilma kelleta ei kujutaks ette, et seda teha tahaksime ja suudaksime 😊Midagi me siiski õigesti teeme, et meie sõbrad, lapsed j laste sõbrad on ikka ja jälle valmis meile appi tulema, et seda rasket koormat meile kergemaks teha. Silmad lähevad niiskeks, kui mõtled, kuidas meil on vedanud, et meil niipalju toredaid abilisi on, kes meid sellel teekonnal saadavad ning taaskord on põhjust tunnustavalt kiita meie uut pereliiget Emily`t ehk Emmu`t, kes kohe meiega sulandus ja ülisuureks abiks oli, AITÄH EMMU 🙏❤️Kui kõik need rasked asjad kõrvale jätta, siis õnneks on kõige selle juures see peamine ehk hea pool ja nimelt, kui kõik, kelle juurde jõudsime, oma siirad tänusõnad ja naeratused meile edastasid, siis ei pea valetama, kui ütleme, et see valmistab ikka väga head meelt ning see on just see, miks me ikka ja jälle avastame, et me ei oska naljalt EI öelda 😊
Ja lõpetuseks need peremehe jaoks üliemotsionaalsed hetked, mis teevadki meist need inimesed, kes tahavad oma häid emotsioone teistega jagada . Poeg Tristan ehk Trissu näeb, et tema papi on nii väsinud, et vaevalt seisab ja ta tuleb minu juurde ning ütleb; papi sina mine puhka, me koristame ise ja tassime sinu eest ise kõik kastid ära ning ma olen pisarateni liigutatud ning südames nii tänulik, et selle väljendamiseks sõnadest ei piisa. Teine hetk on eilsest hommikust. Olime Janellega väga väsinud, kuid täis otsustavust autod asjadest tühjaks tassida, et veel viimane reisike asjade järele teha ning kui meie pilgud, kastid käes, kohtusid, siis naeratasime üksteisele tunnustavalt ja minu mõttes oli vaid üks mõte, et tema ehk perenaine on nii, nii tubli ja ma armastan teda nii, nii väga, et tänu temale on ka minu kastid palju kergemad ja tänu temale olen ka mina palju, palju parem inimene❤️ Hoidkem üksteist, hoolime üskteisest ja võtame elult need head asjad, mis vaatamata teatud raskustele, lasevad meid ikkagi õnnelikud olla 😍 HEAD 4. ADVENTI TEILE; ARMSAD SÕBRAD 🕯️🕯️🕯️🕯️